Istutamine
Metsa uuendamise viis kus ettevalmistatud raiesmikule istutatakse valitud istikud, tavaliselt kuuse- või männiistikud ning arukask. Viljakale maale tasub istutada kuna hilisemad hooldamiskulud on väiksemad sest suuremad taimed suudavad edukalt konkureerida rohttaimedega toidu, vee ja valguse pärast. Kuival maale tuleks samuti istutada kuna seal on looduslik uuenemine raskendatud ning istutamine tagab ühtlase puistu. Ettevalmistatud maale võib istutada nii potitaimi kui avajuurseid istikuid. Ettevalmistamata maale peaks istutama avajuurseid 4 aastaseid taimi kuna need on suuremad.
Miks? Istutades saame valida soovitud puuliigi, tõstame metsamaa tootlikust ja kiirendame uue metsa kasvamist.
Ulukitõrje
Istutatud taimede pritsimine ulukitõrje vahendiga (repelendiga). Sügisel tasub istutatud taimi kaitsta uluki kahjustuste eest, et noor taim (seemnik) elaks esimese talve üle. Kasutame Solo seljapritse mis teeb töö kiireks ja kadud väikeseks. Olemas 7 aastane kogemus repelendiga Trico, mis on tõhus ja annab 100% tulemuse ning kevadel on kõik pritsitud taimed kenasti alles.
Kultuuri hooldus
Väikeste istikute (kuni 5a) hooldamise eesmärgiks on parandada nende valgus -ja toitetingimusi. Peamiseks konkurendiks on istikutele selles staadiumis lopsakas rohttaimestik ja kiirelt kasvavad lehtpuud.
Miks? Lopsaka rohttaimestukuga aladel ning kiire kasvuline lehtpuu lämmatab istutatud okaspuu kiiresti ja et puistus säiliks okaspuu enamus tuleb esimestel aastatel tegeleda hooldustöödega.
Valgustusraie
Valgustusraiet kutsutakse ka noorendike hoolduseks. 5-20 aastane noorendik on tavaliselt tihe, loodusliku uuenduse tekke soodsate tingimuste korral isegi 20000-100000 puud hektari kohta. Kõik need puud konkureerivad omavahel ning ilma vajaliku tööta jäävad puude tüved peenikeseks ja neist ei saa kunagi väärtusliku materjali.
Miks? Valgustusraie peamisteks eesmärkideks on kujundada noorendiku liigilist koosseisu ning parandada valgus- ja toitetingimusi. Ilma valgustusraieta võib soovitud liigilise koosseisuga puistu jääda välja kasvamata. Raiel jäetakse kasvama terved, sirged, hästi laasunud tüve ja korraliku võraga puud.
Alusmetsa raie
Väheväärtuslikud põõsad ja puud eemaldatakse enne harvendus- või lageraiet võsalõikuriga. Seda võib teha ka peale raiet, aga saemehel ja harvesteri juhil on tunduvalt lihtsam kui see töö on tehtud enne.
Miks?
1. Harvesteri juht näeb paremini raiutavaid puid ja kogu langi üldpilti ning tema töö sujub tänu sellele kiiremini, mille tõttu on võimalik mets üles töötada odavamalt.
2. Metsa uuendamise koha pealt on alusmetsa eemaldamine hädavajalik kuna niinimetatud “huntidest” ei kasva suure tõenäosusega kunagi väärtusliku puud.
Harvendusraie
on üks hooldusraie liik, mille käigus raiutakse välja kuni 25% puudest selleks, et luua lõppraiesse jäävatele puudele paremad kasvutingimused, tõstes sellega ühtlasi puistu väärtust.
Miks? Harvendusrtaiega antakse kasvuruumi parimatele puudele, parendatakse metsa loodusliku uuenemise tingimusi, suurendatakse puistu vastupanuvõimet tormi- ja lumekahjustustele ning putukkahjuritele ja seenhaigustele. Lisaks võetakse kasutusele nende puude puit, mis metsast nagunii looduslikult välja langeksid. Juhul kui harvendusraieid ei tehta, toimib nn looduslik harvendus, osa puid lihtsalt kuivab ja sureb valguse ning toitainete vähesuse tõttu. Harvendusraietel raiutav puit leiab enamasti kasutust. Seega võib harvendusraie anda erinevalt valgustusraiest ka kohe tulu või katab saadav tulu raiel tehtud kulutused.
Sanitaarraie
Enamasti raiutakse haigeid ja kahjustatud, aga ka surnuid ja surevaid puid. Kui tegemist on haige puuga, siis ei ole mõtet oodata kuni puu lõplikult ära mädaneb, vaid tuleks raiuda kohe. Ka pärast suuri torme, kui ulatuslikel metsaaladel on puud ümber kukkunud või tormi murtud, tuleb sanitaarraie käigus mets koristada.
Muu
Sihtide puhastamine.
